Hea algus
Mis seal siis ikka, läheb lahti. Avan enda jaoks uue lõigu oma elus. Kõik mis siin kirja saab, on ajendanud praegune suusainstruktori töö ja sellest kindlasti edaspidi juttu ka tuleb, aga esialgu veidi endast. Kaua ma aga viitsin siia midagi kirjutada, näitab aeg. SuusaSilva, äge nimetus ju, aga sellele on pikk eellugu, et selleni üldse jõuda. Olin minagi üks väikene plikatirts, kes pandi lihtsalt suusatama. Mäletan oma esimesi suuski, need olid puidust ja metallkantidega, mingite pikkade suuskade otsad ära lõigatud ja sobisid ilusti sellele plikatirtsule. Kui keegi mäletab, siis tol heal ajal olid vedruklambrid ja nahast metallklõpsudega saapad. Nii see mäesuusa varustus kokku pandi, et esmaseid õpetusi ühele tirtsule anda. Nüüd aga veidikene ka nendest toredatest inimestest, kes selle hea alguse minu jaoks lõid. Eelkõige on need minu vanemad, kes viitsisid minuga ikka päris tõsiselt jännata. Talvel viidi ja toodi Munakale Otepäält murdmaasuuskade taga tassides. Mina ise se...